Miski ei õitse alati - pärast natüürmorti
Tütar galerii, Tallinn
11.09. - 19.10.2025
Saatetekst: Andreas Trossek
Graafiline disain: Ott Metusala
Fotod: Alana Proosa ja Katrin Piile
Katrin Piile erakordselt pretsiisne ja peensusteni viimistletud maalikeel põhineb enamasti
fotograafilisel kujutisel ning kontseptuaalsetel eesmärkidel abstraheeritud või nihestatud värvi- ja vormikompositsioonil.
Tema värske maaliseeria žanrimääratlus on vaikelu – prügiämbrisse visatud lõikelilledega. Madalmaades 16. ja 17. sajandil õitsele puhkenud allegooriliste ja sümbolistlike vaikeludega (stilleven) sarnaselt võime kunstniku motiivivalikust välja lugeda kriitilise kommentaari tänapäevase globaalse tarbimisühiskonna aadressil. Mitte miski ei räägi meist rohkem kui meist maha jääv prügijälg. Need on asjad, mida oleme väärtuslikeks pidanud ja nende ümber küüned enda poole tõmmanud, ent siis näiliselt justnagu ringi mõelnud ja need ära visanud.
Siin need vaikelud siis on, kõige kaduvust sümboliseerivad närtsivad lilled mustas prügiämbris. Uus maaliseeria on teostatud maalikunstis pigem harva kasutataval ringikujulisel lõuendil, mida on alates renessansist nimetatud ka tondo-formaadiks. Klassikalises arhitektuuris on tondo'l enamasti ruumis ette nähtud kindel koht, kuid kõnealust maaliseeriat saab edukalt eksponeerida nii seina- kui ka põrandapinnal.
Katrin Piile maalikunst on hea näide peibutiskujutisest, tõepäraselt tuttavlikust silmapettest (trompe l'oeil) kahemõõtmelisel lõuendipinnal – hetkelisest aistingust, mil optiliselt äratuntav kujutis muutub ajus ühtäkki ruumiliseks, pilt ja ruum saavad üheks. Vaatajatena usume instinktiivselt, et see, mida me praegu näeme, on tõsi, kuigi meie mõistus annab märku, et see ei saa nii olla. Kuigi trompe l'oeil tuli oskusterminina kasutusele 19. sajandil, on kunstnikud selle naudingut tekitava efekti poole püüelnud aegade algusest peale.
Kui see on super- või hüperrealism, mida Piile viljeleb, siis on tema puhul ülivõrrete kasutamine iseenesest igati põhjendatud, kuid kui see on üldistatult kontseptuaalne fotorealism, siis on tulemus dialoogis maalikunsti ajaloo väärikate traditsioonidega.